Eesti vähktõve haigus on 2022. aastal meeste seas suurem kuid naiste seas väiksem kui ELi keskmiselt, suurim osakaal eesnäärmevähil. Vähisuremus on Eestis üks ELis suurimaid soolised erinevused: meeste suremus ületas naiste oma enam kui kaks korda. Vähielulemus aastatel 2010–2020 suurenenes peaaegu 40 %. Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärkide saavutamiseks toimub 2025. aastal. Eesti peab esmatähtsaks vähendada vähi riskitegurite levimust elanikkonna seas, mis hulgas on ülekaalulisus, puu- ja köögiviljade tarbimine, alkoholitarbimine ning papilloomiviiruse (HPV) vastu vaktsineerituse tase. Eesti on otsinud varajase avastamise suurendamiseks, kus rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringu programmides osalusmäär oli 2023. aastal kõigi aegade kõrgeim. Vähi sõeluuringute register areneb, võimaldades paremini toetada sõeluuringute korraldamist. Vähi ravi toimivus on Eestis paranenud, kuid on olulised lünki ooteaegadest, mis praegu puudub, ja piisav tööjõud. Palliatiivse ravi on Eestis killustunud ja teenustes esineb lünki, eriti hajuasustusega piirkondades. Vähktõve mõjutab laialdaselt Eesti tööturgu ja majandust, sealhulga inimese tervisele ja psühholoogilisele kahjule. Eesti laste vähktõvega seotud teenused on üks vähitõrje tegevuskava 2021–2030 prioriteete.